viernes, 24 de agosto de 2012

TRIIN SOOMETS [7.542]



Triin Soomets

Estonia, 1969. Es una poeta muy reconocida y estimada en su país. Miembro de la Union de Escritores de Estonia. Ha sido traducida a varios idiomas, y ha publicado:

"Sinine linn" Tallinn: Eesti Raamat, 1990
"Randmes unejanu" Tartu: T. Soomets, 1994
"Janu masinas" Tartu: T. Soomets, 1994
"Pidurdusjälg" Tallinn: Tuum, 1999
"Soon" Tallinn: Tuum, 2000 (valikkogu)
"Kaardipakk" Tallinn: Näo Kirik, 2001 (ühiskogu, kaasautorid Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Elo Viiding)
"Leping nr 2: luuletusi 2000-2003" Tallinn: Tuum, 2004
"Toormaterjal" Tallinn: Verb, 2004
"Kaamose kiuste" Tallinn: Verb, 2004 (ühiskogu, kaasautorid Ülar Ploom, fs, Jan Kaus, Leelo Tungal, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Doris Kareva, Karl Martin Sinijärv ja Lauri Kitsnik)
"Teisele poole sinist: luulet kümnelt maalt. Tekste kolmandalt Põhjamaade luulefestivalilt Tallinnas 2003. aasta kevadel" Tallinn: Eesti Raamat, 2004 (ühiskogu, kaasautorid Marie Lundquist, Pia Tafdrup, Muniam Alfaker, Lars Saabye Christensen, Eva Runefelt, Toroddur Poulsen, Kalev Kesküla, Eugenijus Ališanka, Bragi Ølafsson, Jyrki Kiiskinen, Aleksandr Skidan, Riina Katajavuori, Steinar Opstad, Dace Sparane ja Catharina Gripenberg)
"Väljas" Tallinn: Tuum, 2006
"Kaardipakk Kaks" Tallinn: Näo Kirik, 2006 (ühiskogu, kaasautorid Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Elo Viiding)
"Varjatud ained" Tallinn: Tuum, 2009



Veo tus manos
Que me han cantado
Al dar de comer a los pájaros en una ciudad ajena.
Veo barcos enormes flotando en mi propia sangre,
Los veo hundirse, los veo despertar
En el puerto que ha mandado
sus chicas más guapas al muelle.
Te veo salir de la taberna, no has perdido nada.
Veo la taberna derrumbarse.
Veo a los pájaros volando asustados en tus ojos.



*



pasas frío atado con la cuerda de la experiencia
dentro se brindan las copas
la historia de cristales rotos

Traducción de Keiu Kalaus.





Poetry

I would give you my heart, but I can’t find
anywhere even the scent of its buttercups,
I have lost it somewhere, where one wanders
under golden trees in dark rain with eyelids damp.

I would give you a night, but I can’t find
the star whose rising would announce the end of the day,
in the morning you’ll have to keep your lips on mine,
take me in the middle of a sunny day.

I would give you myself, but I can’t find
anywhere even a footprint sunk in the sand,
you’ll have to catch winds and follow shadows
unheard-lightly.

Triin Soomets was awarded the annual Juhan Liiv poetry prize.

Traducción by Jüri Talvet and Harvey Hix


TRIIN SOOMETS "Toormaterjal"





mida sygavamalt vaatad seda kõrgemal on taevas
päris põgeneda ei saa taevas tuleb järele
maasse ei mahu taevas saab kätte
miski ei anna varju


*

Armastusest ei aita, su vaeva ei vaeta kunagi kuskil. See, mis
loeb, on su meeles moodustuv muster. Kõik, mida puutub käsi,
saab siis mõtte. Jälje, mis jätad liiva, uhub vesi rõõmsalt ja 
ruttu.


*

Kõigest pidin aru saama enne kui sain aru sinust
nyyd on kõik selge
nyyd pole midagi teha
nyyd rohelist ja punast tilgub nakatunud vahtralt
säravale mullale
mina olen terve
mul pole kysimusi
rõõm oli kohtuda


*


XXX

tunne on mõte
mõtle sellele
eriti siis kui kaotad mõtte nagu laps võtme
ega pääse koju
vaid rabeled vastu klaasi


*

kõik loksutab mind
oranžid kardinad teevad mu tuju heaks
hallid seinad teevad mu tuju pahaks
yks inimene saab minust peaaegu aru
mina saan peaaegu kõigist aru
võtan syy enda peale
hea meelega






No hay comentarios:

Publicar un comentario